1. loeng – Infoühiskond ja selle liige

 1.Milline Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020  meede on teie arvates kõige olulisem ning vajaks suurimat tähelepanu?
  Kõige olulisem arengukava meede minumeelest on avaliku sektori kohustus pidevalt uusi IKT lahendusi kasutusele võtta. Selle meetme kohaselt ei tohi olla avalikus sektoris ühtegi IKT lahendust vanemat kui 13 aastat.
Sellise meetme jõustumine aitaks uute IKT lahenduste rakendamisega vähendada avaliku sektori administratiivkulusid. Lisaks muuta kättesaadavamaks asutustes toodetav info.
Juba praeguseks hetkeks on  vähenenud tunduvalt paberi tarvitamisega kaasnevad kulutused avaliku sektori asutustes. Lisaks tänu digi allkirja levikule on muutunud asutuste vaheline paberimajandus tunduvalt kiiremaks. Igasugune muutus levib alati kiiremini kui ta saab alguse peast. Seega kui avalik sektor võtab kiiresti kasutusele mingi olulise IKT alase muusatuse (Digi-allkiri) siis peab seda tegema ka tema muud kehaosad  (erasektor) .
 Samas tuleb arvestada, et pidevate uuendustega kaasas käimine ei ole kõige lihtsam kuna inimestel meeldib konstantsus.[2]

2.Mina pööraksin rohkem tähelepanu:[3]
    a)Tööjõu arengule - Ilma töökäteta pole võimalik IKT arengukava ellu viia. Mida rohkem on IT oskusega inimesi seda kiiremini areneb infotehnoloogia sektor.
Kuna ise töötan õpetajana, saan ma tihedalt IKT vahendeid kasutades õpilasi mõjutada pidevalt kasutama erinevaid IKT vahendeid ka edaspidises elus.
   b)Ühiskonnas muutuksid e-teenuste kasutamine igapäevasemaks - Kuigi väga paljud inimesed juba kasutavad e-teenuseid. On siiski nende kõrval ka suur hulk inimesi kes ei tea nendest mitte midagi või ei julge neid lihtsalt kasutad.  Pole mingit mõttes luua e-teenust kui keegi seda ei kasuta.
Teenuste kasutusele võtmise osas saab iga inimene ulatada oma abikäe. Esiteks sellega, et ta ise hakkab kõiki võimalikke teenuseid kasutama. Teiseks aga seletades ligimestele kuidas asju on võimalik mugavamalt teha.
  c)  Poolte loengute kättesaadavus e-keskkonnas (aastaks 2016): Olles ülikoolis on näha, et hetkel on e-keskkonnas heal juhul 20% loengutest (Enda eriala põhjal). Ilmselt õpejõudude julgustamine sellise sammus astumiseks vajaks veel tähelepanu.
Mina kui üliõpilane saaksin õpejõudude käest pidevalt küsida e-materjale. Selline pidev õpilaste pealekäimine murrab tõenäoliselt ka kõige põikpäisema õppejõu.

3. Antud analüüs [4] - annab vihjeid millise valdkonna peale oleks mõistlik spetsialiseeruda järgmiseks 10 aastaks. Analüüsi põhjal paistab kõige edujõulisemad valdkonnad olema näiteks küber kaitse, materjali teadustega seonduv , "Targa maja" arendamisega seonduv.
Samuti on huvitav tõdeda, et 2012 aastal oli logistika ettevõttes töötava inimese lisandväärtus tunduvalt suurem kui IT sektoris töötaval inimesel.














1. https://ifi6070.wordpress.com/2015/09/02/1-loeng-infouhiskond-ja-selle-liige-5/
2. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
3.http://www.itl.ee/public/files/Teekaart.pdf 
http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf