Piraatlus,
kokkuhoid või probleem.
Piraatlusega
on kokku puutunud ilmselt iga arvutit kasutanud inimene. Sageli on erinevaid
programme, muusikat või filme palju lihtsam kätte saada läbi piraatluse kui
ausal teel. Kuid kas selle juures on tegemist kokkuhoiuga või hoopis
probleemiga.
Ennem
interneti suuremat levikut levis piraatlus peamiselt turu lettidel.
Piraatmänge, filme, muusikat võis rahu meeli osta nii kadakaturult kui
keskturult. Kui aga kaose aeg läbi sai hakkasid võimud piraatluse üle kontrolli
võtma ning korraldasid piraat meedia ja riiete demonstratiivseid hävitamisi.
90-nendate lõpus muutus aga tehnoloogia leviku tõttu piraat meedia ja tarkvara
kättesaadavaks internetis läbi erinevate programmide nagu kazaa, napster või
soulseek. Erinevalt aga turul ostetud kaubast ei olnud siin enam mingit
vahendustasu vaid kõik oli tasuta.
Piraat
muusika levik internetis on tõsiselt pinnuks silmas erinevatele muusika
tööstuse firmadele kes agaramalt võitlevad piraatluse vastu. Neil on ka põhjust
sest 21. sajandi alguses langes nende tulu kõige rohkem internetis leviva
piraatluse tõttu. Loomulikult ei saa müügi edu languses süüdistada interneti
vaid suuresti ka muusikatööstuse suutmatust ajaga kaasas käia. Veel 7-8 aastat
tagasi oli pea aegu, et võimatu osta internetist väikese vaevaga mõni plaat või
üksik laul. Seega lihtsaim viis kuidas muusikat saada oli tirida see torrentiga
alla. Nii ei pidanud võtma ette rasket teed poodi kust sai kalli raha eest osta
plaadi millel oli sageli meeldis ainult
üks või kaks laulu. Loomulikult piraatluse tulemusel täitusid arvutid
gigabaitide suuruste muusikamägedega, mis andsid igaühele võimaluse tunda enda
melomaanina, kui mägesid ei kataks virtuaalne tolm.
Loomulikult
sellise „varastamise “ tulemusena jääb artistil ja levitaja firmal tulu
saamata. Kui aga uurida internetis natuke keskmiste artistide sissetulekuid
siis võib näha, et nende aastasest tulust moodustab plaadi müük vaid 5-10%.
Suurimat tulu teenivad vaid maailma ~10 müüdavaimat artisti. Enamus sissetulekust
tuleb aga kontsertide müügist. Kuid kes läheks ansambli kontserdile kui ta ei
ole kuulnud selle artisti ühtegi laulu? Tasuta saadud muusika meedia on
tahtmatult aidanud populariseerida uusi artiste ja aidanud kaasa vanade
artistide plaatide taas avastamisele. Nii on kasvanud ka kontsertide
külastajate arv.
Filmide
piraatlus on arenenud sarnaselt muusika piraatlusega. Tänu interneti levikule
on täielikult kadunud kunagi kõiki kaubanduskeskusi sisustanud videolaenutus punktid.
Asemele on tulnud nuti-tv alla kuuluvad laenutused või erinevad filmi ostmise
keskkonnad. Samuti on filmid levinud ka piraatluses. Piraatluse poolt
tekitatavat kahju filmi tööstusele loetakse miljardites dollarites. Kuid kas
hinnangulised numbrid mida filmitööstus on alla laadimiste pealt teinud on ka
õiged on juba teine lugu. Kui tahta vaadata filmi, mis on just kinodesse tulnud
internetist siis satub vaataja sageli kehva kaameraga üles võetud filmi otsa.
Saadav kogemus pole kindlasti võrreldav sellega mida inimene saab kinosaalis. Filmide
loojad on samuti muutnud vaatamise elamus kinodes tunduvalt efektsemaks kui see
on kodus filme vaadates. 3D prillid IMAX ekraanid annavad suurepärase elamuse
mida pole võimalik videokaamerale salvestada.
Filmi tööstust
on aga tööstuse algusest saati vaevanud „põrsas kotis “ probleem. Nimelt
vaataja enne kinno minekut saab infot filmi kohta vaid mingist hägusast
treilerist või vahel ka kellegi arvustusest. Erinevalt muusikast mida on
võimalik enne kas või raadiost kuulata. Piraatlus annab aga võimaluse hinnata
kodus ära kas film on vaatamist väärt ning seejuures kinno minna ja head filmi
juba kvaliteetselt vaadata, sest hea film on aegumatu ükskõik kui palju saa
seda vaatad. Samas paljud inimesed kes filme vaatavad piraatluse kaudu ei
läheks nii kui nii neid kas raha puuduse või soovimatusest kinno vaatama.
Suurim
probleem piraatlusega on kindlasti arvuti mängude valmistajatel. Mängude
tootjatel puudub lihtsalt mingi muu väljund kuidas oma toodet rakendada. Nende
ainus viis on levitada oma toodet arvutitel ning muuta need aina raskemini
lahti muugitavaks (kuigi lahti muukimine
toimub olenemata nende püüdlustest siiski tavaliselt vähem kui 24h ). On vähe
arvuti mängude sõpru kes pole kunagi piraatluse poole kätt sirutanud ning palju
neid kokkuhoidlikke kelle arvuti pole
kunagi originaal mänge näinud. Loomulikult tuleb siinkohal küsida kas inimesed
kes piraatlusest täna oma mängu hangivad selle võimaluse puudumisel mängimisega
üldse tegeleksid. Sageli on originaal mängud väga kallid, mis teeb need keskmisele
noorele raskesti kättesaadavaks. Seetõttu võib mängude tootjatel kätte saamata
jääda ka see summa mida kasutajad neile annaksid siis kui nad ise oma rahakoti
sisu jagamise eest hoolt hakkavad kandma. Sest arvutimängud on nagu
suitsetamine, kui saa sellega noorelt pihta ei hakka ei tegele saa sellega ka
hilisemas elus. Loomulikult suur osa arvuti mängude piraatlusest hankivatest
teevad seda lihtsalt kokkuhoiu ja laiskuse ärast.
Piraatlus on
loomulikult mõjunud ka hästi arvutimängude arengule. Kui vanemad arvutimängud
olid kinnised ehk neid sai mängida nii üksi kui võrgus. Siis uuemad mängud on
aina rohkem muutunud võrgu põhiseks. Enam ei mängi inimene ainult arvuti vastu
vaid ka teiste samal ajal võrgus viibivate inimestega. Seega on uuemate mängude
piraatlusest hankimine muutumas sama mõtetuks kui 3D filmi vaatamine kaamera
lindistuselt.
Piraatlus on
kasutaja jaoks kindlasti suur kokkuhoiu allikas. Mis omakorda on sundinud
meedia tootjaid mõtlema välja aina nupukamaid ideid, mis muudaks piraatluse mõttetuks.
Piraatlus ei olekindlasti progressiivsete, ettevõtete jaoks probleem vaid
suurepärane viis kuidas hõlma alt oma tooteid kasutajatele tuttavaks teha.
http://www.mirror.co.uk/news/ampp3d/how-much-money-musicians-out-4650474
http://abcnews.go.com/Business/story?id=86535&page=1
http://freakonomics.com/2012/01/12/how-much-do-music-and-movie-piracy-really-hurt-the-u-s-economy/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar