Essee nr.2 (Loeng nr.2)- Mina 21. sajandi õppija – uued oskused, uued võimalused.

 Mina 21. sajandi õppija  – uued oskused, uued võimalused.

20 sajandi lõpus toimus Eestis enamus õppimisest koolides sageli üksluiselt loengu meetodil. Õpetaja või õppejõud seisis klassi või auditooriumi ees ja luges ette oma tavapärast monoloogi vähem või rohkem ilmekamalt. Õppejõu materjalile sai hiljem aga väsinud raamatust lisa lugeda. 21.sajandi alguses hakkas aga aina rohkem klassiruumidesse ja auditooriumitesse sisenema interaktiivsed vahendid. 

Uued kätte saadavad võimalused sundisid arenema nii kogenud õppejõudu kui õpilast. Mobiiltelefonid andsid õpilastele uusi suurepäraseid võimalusi spikerdamiseks. Tavapärase spikrile peene harilikuga mikrokirja kirjutamise oskuse asemel tõusis hinda sõnumitesse kiire kirjutamine ja printeri hea kasutus oskus. Selline tehnoloogia areng sundis ka õppejõudusid uurima erinevate tehniliste vidinate võimalusi. Alguses päädis see loomulikult telefonide ära korjamisega aga hiljem nende oskusliku ära kasutamisega tunni tegevuses.   

21.sajandi alguses levima hakanud internet avas uksed kiiresti kätte saadavale infole. Enam ei pidanud raamatu hankimiseks sõitma raamatukokku kus otsitav teos võis olla välja laenatud või üldsegi puudu. Nüüd sai raamatuid ja artikleid otsida erinevatelt raamatute otsingu süsteemidest nagu ESTER. Info hulga eksponentsiaalse  kasvu tõttu internetis polnud varsti vaja enam külastada ka kolletuvaid raamatusaale, sest uuemad raamatud ja artiklid ilmusid juba nii e-raamatuna kui paberraamatuna samaaegselt. Seega muutus õppija jaoks aina rohkem oluliseks oskus leida internetis erinevat infot. Samuti muutus vajalikuks oskus inforägastikust just õppurile vajaliku info üles leidmine. Info pidev kas loomulikult tähendas seda, et kõik info mis internetis oli ei olnud tõene. Seega võis näiteks õppuri töösse sattuda põhjendatud väited maakera lapiku olemise kohta. Nii hakkas kiiresti hajuma arvamus: „kõik mis kirjas on kuld“.

Info pidev kas internetis tähendas, et sinna sattusid ka õppurite endi poolt loodud tööd, mille pealt oli järgmiste aastate õppuritel mõnus šnitti võtta. Oskus teiste töid enda tööde pähe esitada sundis aga õppejõudusid leidma endale plagiaadi avastus süsteeme. Sellised programmid sundisid õppureid looma uusi kinniseid lehti kus info vahetus oleks muu maailma eest suletud.

Aina väiksemaks muutuvad elektroonilised vidinad on õppurite seljast kaotanud  seljakotid täis vihikuid ning asendanud need väikeste tahvel arvutitega. Olulisemaks käekirja puhtusest on muutunud nobedad näpud ning oskus käsitleda erinevaid teksti töötlus programme. Erinevad suhtlus keskkonnad (facebook) ja Google docks on muutunud rühmatööde tegemise lihtsaks ja kiireks. Nende abiga ei pea enam õppur oma rühmaga kohtuma vaid kogu töö saab ära teha õdusas koduses keskkonnas.

Oskus programmeerida on muutumas võrdseks kirjutamise oskusega. Uurimuste või katsete andmete analüüsimine on tunduvalt kergem kui seda teostada paber kandja asemel mõnes tabelarvutus programmis kus väiksemgi koodi kirjutus oskus muudab töö tegemise tunduvalt lihtsamaks.    

Erinevate e-õppe kursuste abiga on võimalus läbida paljusi huvitavaid kursusi maailma mainekamates ülikoolides. Enam ei pea sõitma kohapeale ja maksma kallist kohamaksu piisab vaid interneti ühendusega arvutist ja tahtmisest midagi kasulikku teha. Nii on võimalik õppuriks saada kõigil kellel on vähegi aega ja viitsimist. Sarnaselt on paljud õppejõud lugenud mitmed oma loengud linti, et õppurid kes huvitavad vaid mingitest kindlatest teemadest saavad neid vabakuulajatena kuulata.

Samuti ei pea näiteks astronoomia tudeng minema kuskile observatooriumi, et teha seal katseid. Piisab vaid arvutist ja interneti ühendusest, et soovitud koordinaadid edastada teleskoobile. Saadud andmed aga saadetakse mõne minuti pärast sinu e-mailile. Sarnaselt toimub ka näiteks osakest füüsika uurimine kus õppur ei pea minema kiirendi juurde kohapeale, vaid andmed saadetakse õppuritele üle maailma laiali. Tänu kiirele andmete edastus võimele ei pea enam ühe probleemiga tegelema üks õppur ühes maailma nurgas üksi vaid probleeme saab lahendada erinevate töörühmade vahel samaaegselt erinevate maailmanurkade vahel.  

Kuid oleme alles 21. sajandi alguses. Mida võiks siis pakkuda õppurile tulevik. Kindlasti muutub aina tähtsamaks klaviatuuril trükkimise oskus ning paberil kirjutamine muutub aina rohkem koolipõlve tegevuseks ( sarnaselt nagu kunagi tuli kohustuslikus korras noorena algklassides sulepeaga kirjutada ). Arvutite tähtsuse kasvamise tõttu igapäeva elus muutub programmerimis oskus aina tähtsamaks õppuri elus. Ilmselt hakkab üha rohkemates koolide programmis seda robootika näol nägema juba alklasside. Üha arenev internet muudab maailma kindlasti veelgi väiksemaks, mis annab õppuritele võimaluse veelgi rohkemates ülikoolides õppida aja ainetest osa võtta läbi e-kursuste.

Lisa.1

Siinkohal, ei tasu kindlasti laskuda nostalgiasse käsitsi kirjutamise oskuse hajumise pärast. Vaid tuleb vaadata seda kui normaalset edasi liikumist. Sest arvutiga saab lihtsalt palju kiiremini kirjutada.


https://ifi6070.wordpress.com/2015/09/09/2-nadala-loeng/